esmaspäev, august 21, 2006

Riesling versus Pinot Noir


On kaks linateost, mida ma võin vaadata absoluutselt igal ajal. Nendeks teosteks on Sõrmuste Isand ja Wikmani poisid. Ja täna ongi just üks neist õhtutest, mil tekkis soov Wikmani poisse vaadata. Kohe filmi alguses sain ma ka vastuse oma eelmises kirjutises tõstatud küsimusele, miks on Itaalia käesoleval ajal just sellises seisus nagu ta on. Tegemist on nähtusega, mida Wikman kirjeldab kui suurte ja väikeste asjade vaheldumise seadust. See tähendab, et kui enne olid akveduktid, Vabariik, Boccaccio, Dante jt, siis täna on restoranid, kelnerid, piccolod ja konduktorid...

Õues sabistab hetkel mõnusat seenevihma ja meeleolu on just selline, mis õigustab lubada omale üks pokaal 2003. aasta chianti classicot. Nagu ma laupäeval taaskord kinnitust sain, oli 2003. aasta väga hea veiniaasta. Vähemalt Luksemburgi veinide osas. Seda kinnitas meile Eesti tuntumaid sommeljeesid Mati Timmermann, kes oli lahkelt nõus tulema ja jagama oma teadmisi siinsete eestlastega ja eestlaste sõpradega misiganes rahvusest nad ka ei oleks. Nimelt korraldas Luksemburgi Eesti Selts möödunud laupäeval laevareisi mööda Moseli jõge algusega Trieris ja sihtpunktiga Remichis. Plaanitud viietunnist jõereisi sisustas seekord süldibändi asemel kohalike veinide degusteerimine koos eespool nimetatud asjatundja kommentaaridega. Veinikaart oli igatahes üsnagi aukartustäratav, kokku 18 erinevat veini Moseli nõlvadelt. Veinikaardile mahtusid nii valged veinid, vahuveinid kui ka kaks punase veini esindajat. Aukartustäratav oli ka sommeljee teadmistepagas ning oma teadmiste huvitavalt edasi andmise oskus. Alustasime kell 11 hommikul ja kui kella poole viie paiku veinikaardile ring peale oli tehtud, oli õhku paisatud nii palju uut teavet veinide ja veininduse kohta, et oli kohe tükk tegemist seda kõike endasse talletada. Arvatavasti jäigi palju teavet õhku rippuma ja ootama, et selle kunagi hiljem kuskil ikka üles korjan. Igatahes olen ma nüüd enam kui veendunud, et kunagi önoloogia õpingud ette võtan. Olen sellele juba varemgi mõtisklenud, kuid nüüd on eesmärk üha selgemat kuju võtmas. Muide, laupäevasel veinireisil tundsin ka, et koolis omandatud keemiaalased teadmised kulusid marjaks ära. Vähemalt teadsin ma, mida tähendavad estrid ja mismoodi alkohol hapnikuga reageerides aldehüüde moodustab. Varasemad teadmised omandasid minu jaoks nüüd aga hoopis huvitavama varjundi. Mineraalid ja happed kuuluvad nüüd iga kord lahutamatult veinipudeli avamise järgse naudingu juurde.

Kommentaare ei ole: