Pühapäev, detsember 17, 2006

Israel Galvan

Möödunud nädalavahetus oli taas omasuguste seas üks erilisemaid. Külas käisid Gert ja Kirsti ning tegevust, nii kultuurilist kui kultuuritut, jagus seinast seina. Meeldejäävaim õhtu oli reedel, mil käisime flamenkoartist Israel Galvani kontserdil. Ma ei olnud sellisest inimesest midagi varem kuulnud ja seega ei kujutanud ette, mis taseme ja stiiliga tantsijaga on tegu. Midagi võis välja lugeda etenduse nimest La Edad de Oro, mis viitab minu teadmiste kohaselt flamenko kuldajastule 20. sajandi alguses, mil flamenko kui nähtus kõige jõulisemalt levis ja arenes. Tegelikult oli see lavastus aga gramm modernsem kui julgesin oodata, kuid õnneks siiski mitte liiga modernne. Vähemalt muusika ja laul mitte. Mulle igatahes meeldis väga, sest sellist jalgade tööd polnud ma oma silmaga juba ammu näinud. Ja kolmekesi sellist suurt hulka vaatajaid keskenduma panna ei ole ülesanne, mida kergeks võiks nimetada.

Esmaspäev, detsember 11, 2006

Kuninglik nädalavahetus

Viimased päevad on olnud pöörased selle parimas mõttes. Kahju ainult, et sellised huvitavad ajad niivõrd kiiresti mööduvad ja neist vaid mälestused ja mõned megapikslid alles jäävad. Elu ongi selles mõttes üldse imelik, kas ei? Koosneb üksnes hetkedest, mis üksteisele järgnevad. Täitku neid hetki siis mõni huvitav vestlus, eriliselt maitsev vein, omapärased inimesed, meeldiv muusika, üllatav maitseelamus, uued paigad või midagi muud taolist. Vaja vaid need hetked enda jaoks kestvaks muuta, et hiljem tagasi vaadates end kavalalt muigamas leida. Möödunud nädalavahetusse jäi selliseid hetki kuhjaga:-) Loodan, et neist on abi, et leevendada üleüldist spliini, mis vägisi mu igapäevastesse toimingutesse kipub tungima...

Aga bondifilm on ikka veel vaatamata ja juba on uus film väljas, mida kindlasti vaatama tahan minna!

Cheers mate!