Möödunud töönädal algas paljutõotavalt. Olin kunagi kuhugi mälusoppi talletanud info, et Pascal Schumacher Quartet on peagi Luksemburgis üles astumas. Mõistagi tuli see mulle aga meelde alles siis, kui Irma seda esmaspäeval ehk kontserdi toimumise päeval meelde tuletas ja pileteid pakkus:) Tänud talle selle eest, sest kontsert oli taas oodatud tasemel. Võib olla oli see isegi veidi parem kui seni, kuna seekord toimus asi Philharmonie´s, kus kõla kandumine ruumi igasse nurka on heliinseneride poolt läbi mõeldud ja tagatud. Igatahes oli see kontsert nädala alustamiseks igati suurepärane ettevõtmine.Teisipäeval jätkus alanud kultuurprogramm kinokülastusega. Ja jällegi panin kümnesse. Käisime vaatamas filmi nimega Children of men. Ei hakka seda siinkohal ümber jutustama, aga nii palju võin öelda, et see on päris huvitava idee ja põneva lavastusega teos. Soovitan soojalt neile, kellele läheb korda see, mis saab Maast ja ühiskonnast siis, kui kõik jätkub nii jaburalt nagu praegu.
Nädal kulmineerus minu jaoks aga neljapäeval, mil sain teada, et olen lõpuks läbinud katseaja ja kuulun nüüd puhtavereliste sekka. Järjekordne verstapost elus, millele on tore tagasi vaadata. Ega see tegelikult tunnustuse kõrval suurt midagi muud ei anna, kui et nüüd saan ise otsustada, mida tulevikus teen või ei tee. Käesolevaga kuulutan välja ka konkursi uue väljakutse ja eesmärgi leidmiseks!
