Ahvenamaa

Ei juhtu just eriti tihti, et Eestist rohkem kui 2000 km lõuna pool lennukist välja astudes on õhutemperatuur 20 kraadi madalam kui Eestis. Eelmisel nädal aga täpselt nii just juhtuski. Tulin Ahvnemaalt kalalt, olin meeldivalt üllatunud Tallinnas valitsenud 30kraadisest suveilmast ning ei osanud oodatagi, et juba järgmisel päeval Hahnis jope olemasolu eluliselt vajalikuks võiks osutuda. Õnneks on aga tänaseks asjad selles valdkonnas oluliselt paranenud ja hea meeleolu taastunud:) Käelabad, mis spinningu hoidmise tõttu päikesest ära põlesid ja näpud, mis tamiili hõõrdumisest hellaks muutusid, ei tee ka enam nii palju muret. Ühesõnaga, olukord on taas normaliseerunud ja igapäevaelu oma vanasse rutiini tagasi loksunud.

Aga Ahvenamaal oli hiiglama vahva. Kuigi poisieas võis mind Paide tehisjärvel tihti kala püüdmas kohata, ei olnud ma seni spinninguga veel kordagi kala kätte saanud. Nüüd, umbes 20 aastat hiljem, see siis lõpuks õnnestus:) Parem Hilja kui Leida nagu öeldakse. Esimesel päeval oli saak muidugi kehvapoolne (loe: minul null) ja tekkis juba tunne, et meid on petetud. Lubati ju iga viskega vähemalt kolme haugi, aga terve kamba (umbes kümmekond spinningukätepaari) peale suudeti paati vedada vaid mõned üksikud, millest õhtusöögiks küll jagus, aga mis enesega rahuloleku tunnet kuidagi ei suutnud tekitada. Õnneks aga ei ole päevad vennad (tore, et on olemas sellised vanasõnad). Järgmisel päeval keegi oma suutmatuse tõttu enam eriti häbi tundma ei pidanud. Ka mina mitte, sest suutsin üldisesse patta lisada ca 5 kg kala, nende hulgas ühe haugi, ühe säina ja mõned ahvenad. Kõik püütud väikese pöörleva landiga:) Kui öeldakse, et süües kasvab isu, siis minu puhul see tol korral ei kehtinud. Olin oma kalasaagi kätte saanud ja võisin järgmise päeva pigem pildistamisele pühendada. Ilm just suurem asi ei olnud, aga mõned kaadrid siiski tegin. Kokkuvõttes jäin ettevõtmisega igati rahule ja kui järgmisel aastal uuesti minnakse, olen taas paadis:)


Administratiiv-informatiivse külje pealt on mul hea meel teatada, et ilmavalgust nägi Luksemburgi Eesti Seltsi veebileht. Sealt leiab teksti- ja pildimaterjali ka seltsi selle tegevuse kohta, mida mina siin ei kajasta. Nii et tasub aeg-ajalt kiigata, kui huvi on. Et meelest ei läheks, lisan lingi ka viidete hulka.