Järgmisel päeval liikusime edasi New Yorgi poole, kuhu oli üpris pikk maa ja ees ootas terve päev kiirteed. Õhtuks New Yorki jõudes oli tagumik üsna lapik ja organismis domineeris tugevalt istmemaitse. Õnneks öömaja eest meil muretseda ei olnud vaja, sest lahked sõbrad võtsid meid neiks päeviks kostile. Pean ausalt tunnistama, et New York linnana mus esimesel kohtumisel erilist vaimustust ei tekitanud. Arvan, et kui meil seal sõpru ees poleks oodanud, kes meile paremaid meelelahutuskohti tutvustasid, oleksin ses linnas isegi pettunud olnud. Põhjuseks peamised märksõnad linnapildist: kitsas, pime, tuuline, lärmakas, depressiivne. Loomulikult on New Yorgil oma võlu olemas ja ma ei ürita siin seda kuidagi kahandada, aga minu aus mälestus sellest linnast jäi just selline. Võib-olla on asi ka selles, et olin ootused iseeneses liiga kõrgeks kruvinud ja reaalsus ei suutnud neid lootusi päris lõpuni täita. Mine tea!
Igatahes, see, et New York mulle linnana väga sügavat muljet ei jätnud, ei tähenda, et meil seal igav oleks olnud. Oh ei, hoopis vastupidi. Tegevust jagus hommikust õhtuni ja vastupidigi. Üldiselt kujunes meie aeg seal nii, et päevasel ajal, mil teised tööl olid, tuiasime Intsuga mööda linna ringi, tallad rullis, ja pühendusime peamiselt kaubandusele. Õhtuti tutvusime aga kohaliku eestlaste kogukonna saatel New Yorgi paremate restoranide ja baaridega. See viimasena mainitud tegevus lisas New Yorgi kahtlasevõitu pakendile mõnusalt sooja ja hubase sisu, ilma milleta (nagu ma juba alguses märkisin) poleks seal veedetud ajal pooltki sellist väärtust olnud. Selle eest Martinile ja Minnale ning teistele asjaosalistele ka mõistagi suur tänu!
New Yorgiga meie kuulsusrikas roadtrip Intsuga ka lõppes. Tagantjärgi mõeldes oli see igati huvitav ettevõtmine. Kuigi sellise reisiformaadi juures jääb aega ühe koha peal süvenemiseks ehk pisut väheseks, lisasid need päevad minu reisipagasisse hulganisti uusi ja põnevaid kogemusi ning telefoniraamatusse uusi kontakte. Möönan ka, et kuna suurema osa neist sissekannetest siin blogis kirjutasin suure ajalise nihkega, jäid osad huvitavad seigad avaldamata. Aga mis siis. Võib olla nii ongi parem. Sest kui tekitasin oma käimistega selle piirkonna vastu huvi, siis on igaühel endal võimalus sinna minna ja kõike oma silmaga näha ning näpuga katsuda.
Tegin kogu reisil pilti ka:) Kui viitsid, siis vaata neid siit!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar